Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele. Issand on ligidal! Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses. Filiplastele 4:4-7
Ilmselt ei ole keegi kristlastest kannatanud rohkem kui apostel Paulus. Teises kirjas korintlastele (11:23-33) räägib Paulus oma paljudest hädaaegadest. Teda pandi mitu korda Jeesusest rääkimise eest vangi. Teda peksti. Ta oli kolm korda läbi elanud laevahuku. Teeröövlid olid talle kallale tunginud. Teda oli alusetult süüdistatud. Tema elu oli pidevalt ohus. Elu lõpul hoiti Paulust kinni külmas ja rõskes vangikongis. Lõpuks suri ta märtrisurma, sest oli kristlane.
Kas Paulus kartis oma hädasid või haletses ennast? Ei, ta tänas Jumalat! Pimedas ja kõledas vangikongis kirjutas Paulus järgmised sõnad: „Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad!“ (Filiplastele 4,4). Kuidas suutis Paulus veel rõõmus olla? Ta teadis, et Jumal juhib kõike ja usaldas kõigist vaevadest hoolimata Jumalat.
Kas ka sina oled tänulik, kui su ellu tulevad mured ja raskused? Ära hakka nurisema ega ennast haletsema, vaid ole hoopis tänulik.
Tuleta meelde, mida Jumal on sinu heaks teinud.
Täna Teda, sest Ta on alati sinu kõrval ja aitab sind.